"Eksamid" ja sai, sai ja veelkord sai.

Meil oli koolis hiljuti midagi eksami taolist, matemaatikas, hispaania keeles ja kolmas oli segu erinevatest loodusteadustest, nt. bioloogia, keema, füüsika. Kõik kolm olid samas vormis, olid valikvastused ja siis oli vastuste leht.

Matemaatikas ja "loodusteadustes" oli oma 24 küsimust ja keele omas oli kaks teksti, mille kohta siis küsimused. Väga hea asi nende juures oli, et enamustest asjadest sain ma aru. Muidugi oli küsimusi ja kohti tekstis, mis jäid arusaamatuks aga aru sain ma umbes 80% kirjutatust (mitte kõigist sõnadest, vaid mõttest), samal ajal on ka mu kuulmine paremaks läinud, nüüd on rääkimine rohkem maha jäänud, aga siit tundub, et läheb juba kiiremini ja positiivsemalt edasi.

Lisan siia ka siis pildid oma matemaatika tööst. Õigesti sain 18 24st.







12. küsimus oli tegelt vigane. Õiget vastust ei olnud ja siis töö ajal anti sellest teada, et kõigil valida A, mis mul muidugi kõrvust mööda läks, mis on irooniline.





Olen hakanud ka oma hobi, käsipalliga, tegelema. Trennis käin teises linnas, Quilinos, kuhu pean küll 25 min bussiga sõitma, aga see ei ole nii hull kui tundub. Siin oma linnas on ka käsipalli trennid, kus ma saaksin käia, aga need on pigem väiksematele ja lihtsalt igav on seal.

Saal Quilinos on nagu ta on, mitte kõige parem, aga mängitav. Eks see tuleneb sellest, et siin, eriti Põhja-Argentiinas, on käsipall pigem uuem ja mitte kõige populaarsem sport ja selle arenemine võtabki aega.

Juhtus ka üks napp ja huvitav asi. Olin trennis, mängisime käsipalli ja tegime pausi. Vaatasin kella, 22.24, ossa kurat, teadsin et buss läheb 22.30. Ruttu kott selga ja peatuse poole (õnneks on see vaid mõne minuti kaugusel). Jõudsin peatusse ja bussi ei tule, kell juba 22.33 ja ikka ei tule. Hakkasin juba mõtlema, et läks varem ära, kui äkki buss tuli ja peale läksin. Hiljem vaatasin piletilt, et pidigi 22.35 minema. Korraks võttis see ikka jalad natukene värisema küll.

Ei puutu küll eelmiste asjadega kokku, aga mainin ikka ära, muidu läheb veel meelest. Siin tarbitakse üpris palju saia tooteid , mitmetest erinevatest jahudest. Hommikul tee või mate cocido (mate sarnane, aga teepakikeses) kõrvale võetakse tihtipeale mingi saiake. Koolis on mul mitu söömist:

• Peale esimest tundi, kus pakutakse teed/kakaod ja saia.
• Söögitund 13.10, söögi kõrvale on saia kukkel.
• Umbes poole nelja ajal või hiljem, jälle tee/kakao ja sai.
• Peale selle ostetakse ka veel puhvetist palju saiakesi.

Ja siin ei tarbita mitte viilutatud sai, nagu meil Eestis, vaid kukleid, olgu need väikesed ciabattad või pikad saiad, mis siis murtakse väiksemateks tükkideks. Siit ei saa muidugi unustada ka sellist kohalikku asja nagu dulce de leche, mis on nagu karamelli määre ja mis on  siin väga populaarne.

Mainin ka veel siia, et siin on neli toidukorda:

• Desayuno - Hommikusöök
• Almuerzo - Lõunasöök
• Merienda - Snäkk
• Cena - Õhtusöök

Merienda ajal süüakse (jälle, kes oleks võinud arvata) saia, kuhu kuulub ka siis dulce de leche, mate, mate cocido, tee, mida parasjagu leidub või tahetakse. Ei ütleks, et merienda õhtuoode on.

Irooniline on see, et siin on ka paljudel tsöliaakia või gluteenitalumatus. Millest ka see, et paljud tooted on nisu, kaera, odra ja rukki vabad, mille sümbol siin on Sin T.A.C.C.. Mul host-õde on ka gluteenitalumatu, mistõttu tellime talle eraldi toitu (mis muidugi jälle koosneb enamasti saiakestest, mitte et ta nüüd ainult saiakesi sööks, vaid lihtsalt neid me talle tellime). Sain siin ka esimest korda proovida tatrajahust tehtud kooki.